Edith Wharton "Süütuse Aeg"
niimoodi raiskab. ,,Wellandi peres maksis põhimõte, et inimeste päevad ja tunnid peavad olema
,,ette planeeritud", sest niisama olemine on lihtsalt aja surnuks löömine." .
4
Archer seda ei mõistnud, sest ta armastas lugeda õhtuti oma raamatukogus.
Talle meeldisid ooperite romantilised lõpud ja hüvastijätud, sest need meenutasid talle
igat hüvastijättu madam Olenskaga. Samuti jumaldas ta kunstnikke ja muusikuid. Kõrgklassi
seltskond ei arvanud neist inimestest midagi, kuid Archer lausa janunes nende seltskonna järele.
Kui ta välismaal reisimas käis, siis ta alati käis ja istus kuskil pubis ja rääkis kunstnike või
maalritega maast ja ilmast ning käis näitusi vaatamas.
Archerile meeldis igal võimalikul hetkel, mil ta Olenskaga kahekesi jäi, seda momenti ära