Platoni poliitiline õpetus.
eelkõige käsitluse all idee-pärane polis ja mitte niivõrd meeleliselt tajutavas
maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Platon ei tegele – oma ontoloogiast ja
epistemoloogiast tulenevalt – mitte uurimisega, mis toetuks faktiliselt eksisteerivate
ühiskondade vaatlustele, vaid mõistustunnetusega selle kohta, milline on polis oma
olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida
valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest.
Kuid ”nähtavas maailmas” faktiliselt eksisteerivad nähtused, mille hulka kuuluvad ka
polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda täiuslikkuse astet, mis on
nende olemustel. Selle välistab meeleliselt tajutava tegelikkuse-valdkonna
ontoloogiline eripära – siin esineb kõik olemuslik oma “ebapuhtal” kujul ning asub
pidevas muutumises, tekkimises ja hävimises, miski ei suuda säilitada oma
identiteeti