Platoni poliitiline õpetus
eripra siin esineb kik olemuslik oma ebapuhtal kujul ning asub pidevas
muutumises, tekkimises ja hvimises, miski ei suuda silitada oma identiteeti.
Siiski annaks ideedeteadmine inimese ksutusse vahendeid poliitiliste nhtuste
le teselt otsustamiseks ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses
orienteerumiseks. Veel enam meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse
tttu ilmselt ka muudetav olema, iseranis kui soovitakse teda muuta
sarnasemaks tema olemusphjustele.
Meeltega tajutava maailma mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist
ideede-tasandi kohta. Platoni epistemoloogia petabki, et see teadmine, ehkki
raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise-
potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks
nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni
mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel,