Tarbimissotsioloogia
ühiskonnas?
Durkheim: vajadus ja anoomia
Esimene ja kõige kuuldavam teoreetik, kes sõdus individualistlik-unitilitaarse ühiskonna
vastu. Oli kindel, et solidaarsus tekib ka modernses ühiskonnas, kuid mitte utilitarismi
kaudu. Igaühe isiklikust kasust ei piisa, on vaja ühtset sidumast raamistikku (moraalset),
et näiteks teha isegi lepinguid.
Durkheim oli funktsionalist ja arvas, et seal kus on anoomia seal süsteem ei toimi, ei
funka. Solidaarsus ja sostiaalsed sidemed põhinevad olemuslikel mitte ainult
formaalsetel sidemetel, ehk et ainult iga inimese isikliku kasu taga ajamine ei tooda
5
solidaarsust (vrd Smithi nähtamatu käsi). Näiteks klassikonflikt: ainult ratsionaalsusega
ühiskonda koos ei hoia. Igal inimesel peaks olema ideaalsest ühiskonnast oma
nägemus.
Peamine tarbimiskultuuri kriitika: Inimesed enam ei tea, mis on õige, milliseid soove võib
pidada, milliseid mitte. Eelmodernsuses käis majanduslikkus käsikäes sotsiaalse
annaabi.ee 
