Eleaatide koolkond
… sest seesama võib mõtelduks saada ja olla. (DK B 3)
See on sama – mõtelda ja meie mõtlemine, et “on”. Sest sa ei leia mõtlemist ilma olevata, milles
mõtlemine on saanud väljenduse. (DK B 8, 34-36)
Need raskesti mõistetavad väljendid peaksid tähendama seda, et üksnes see, mida saab mõtelda
olevale selgesti kuuluvana, võib olevale ka tegelikult kuuluda. Parmenidese lähtekohaks ei ole
aga mitte mõtlemine, vaid olemine, st. see on nii, sest olemisvormid on mõtlemisvormide aluseks.
Kui see aga nii on, siis on järjekindel järeldada ka vastupidi – oleva mõteldavuselt tema
tegelikkusele.
Seda, kuidas olemisvormid saavad olla mõtlemisvorme kujundavaks aluseks, võib aidata
mõistetavaks muuta viis, kuidas kreeklased käsitasid mõtlemist. Nimelt, nagu filosoofia terminid
enamasti, on ka mõiste “mõtlemine” ajalooliselt muutliku sisuga. Seetõttu on oht anakronistlikult