"olemisviisis" - 1 õppematerjal

Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika

jaoks ta on. See, mis ta iseeneses on, seega olemus, eelneb loomu poolest millegi jaoks olemisele. „Kuna hüvest räägitakse sama paljudes tähendustes nagu olemusestki (seda määratletakse ju selle suhtes, mis ta on, nagu jumala või mõistuse puhul, ja selle suhtes, milline ta on, nagu loomutäiuse puhul, ja hulga suhtes, nagu mõõdukuse puhul, ja millegi jaoks olemise suhtes, nagu kasulikkuse puhul, ja aja suhtes, nagu õigeaegsuses, ja koha suhtes, nagu olemisviisis, ja muu sarnase suhtes). On ilmne, et hüve ei saa olla mingi üldine tervik ega ka üksik, sest temast ei saa rääkida kõikide kategooriate, vaid ainult ühe üksiku puhul.“ Kõige rohkem lõplikuks nimetame seda, mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks, ja see, mida kunagi ei valita mingi muu pärast, on lõplikum sellest, mida valitakse nii ta enda pärast kui ka muu jaoks; täiesti lõplik on aga see, mida valitakse alati enda pärast ja mitte kunagi millegi muu jaoks