Keskaja filosoofia referaat
Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise
kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest
asjadest ning keda iseloomustavad rahuldamatu saamahimu, isekus ja võimuiha. Civitas Dei
ei ole aga identne kirikuga, sest see ühendab nii tõelisi kui ka võltse kristlasi. Kuigi kogu
ajalugu on allutatud Jumala tahtele ja päästeplaanile, kujutab ajalugu endast maailma
loomishetkest alates pidevat võitlust mõlema "olemisvaldkonna", usu ja uskmatuse vahel,
mis peab viimaks lõppema civitas Dei üleva võiduga. Jumala kogukonna (civitas Dei)
liikmeks saab uskudes Jumalasse. Nii tõuseb ka poliitilises mõtlemises esikohale credo (mina
usun...). Poliitiliste arutluste keskmes pole enam inimeste omavahelised suhted, vaid
esikohal on inimeste suhted Jumalaga. Omavahel kokkupõimunud civitas Dei ja civitas
terrena eristamisel pole seega oluline teha vahet riigi- või valitsusvormide vahel, vaid hoopis