Eleaatide koolkond
Antud eelduses ilmneb oluline erinevus, mis eristab Parmenidest Joonia mõtlejatest. Nemad
mõtisklesid mitmekesiselt olevate – ta onta – ja nende terviku ühtsuse üle, Parmenides seab
küsimuse oleva enda kohta. Mitmekesiselt olev on kõik see, mis meie meelelisele tajule avaneb,
“olev ise” on “märgatav” vaid noein`ile. Olev ise on selline, et ta tõe tee leidnud noein`ile avaneb.
Seejuures on olev ise meeltega tajutavast maailmast erinev olemisvaldkond.
Samas tundub Parmenides aga ka seisukohal olnud olevat, et olevasse endasse on kätketud
võimalus, et oleva paistab mitmekesisena. Kuid olevale endale saavad tõeliselt kuuluda vaid need
karakteristikud, mis loogilise siduvusega tulenevad noein`i poolt “märgatud” oleva enda
käsitamis-eeldusest. Tunnetus on teelejuhatatud kahe teineteist välistava eeldusega, millest ainult
üks saab tõene olla. Ning kolmandat võimalust antud ei ole. Paistvus, mis ei kooskõlastu tõeste
annaabi.ee 
