Arvo valton
tõsimeeli päev läbi vihmaveeloigust kala püüda. Novellis ,,Rohelise seljakotiga mees"
loeb nimitegelane jaama ooteruumis viibijatele ette kummalist raamatut, kutsudes selle
tegevusega esile kuulajate ja võimude äreva reageernigu. Novellis ,,Silmus" I leiab mees
tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse.
1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton
mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on
kirjanikule vaid näitelava, kus saab kujutada üle aegade kestvaid seoseid: vaadata
mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust
iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on
kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja
rumalust.
Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide
maailma
annaabi.ee 
