Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
milline võrreldavate nähtuste omadus on olemuslik ja milline juhuslik? See peaks ju selguma
alles võrdluse lõpus, kui on jõutud olemusteadmisele antud nähtuse kohta, mis oligi võrdluse
eesmärk. Niisiis, selleks, et üldse võrdlema hakata, peaks juba teadma seda, mis saab selguda
alles võrdluse lõpus ning milleks võrdlemist üldse vaja lähebki! Kolmas raskus tuleneb Platoni
järgi sellest, et ideed kujutavad endast nähtuse täiuslikku olemiskuju, sel ajal kui ideede
ilmnemine meeltega tajutavas maailmas on alati ebatäielik ja asjale kuuluvate teiste omadustega
ära varjatud. Nagu Platon osutab, on inimesel, kes tunneb täiuslikult olevat, tänu sellele küll
võimalik ära tunda oleva vähemtäiuslikku ilmingut, mitte aga vastupidi. Niisiis peab jällegi
tunnistama, et meeltega tajutavates nähtustes olemusliku ülesleidmine eeldab, et inimene juba
omab mingit eelnevat olemuse-tundmist.