Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
Õigus ja õiglus ei ole midagi inimeste juhuslike kokkulepete
kaudu loodut; nad ei seisne ka mitte üksikute riikide positiivses õiguses ja selle järgimises. Olemasolevate
riikide seas on ju ka türanniad, kus valitsevad ilmselt meelevaldsed seadused. Tõeline seadus ei ole aga
mitte mingi inimlik leiutis, vaid midagi igavest, mis valitseb tervet maailma. Õiglus ei põhine seetõttu
üksnes sellele, et inimesed loomulikul viisil pühenduvad üksteisele, vaid inimesest sõltumatule
olemiskorrale.
Selles mõttes kujutavad kõik mõistuslikud olendid, inimsugu ja jumalad, endast ühte ühtset kosmopolis`t,
mida valitseb ühtne, kõikehõlmav, muutumatu, igavene seadus. Maailmas on ontoloogilised eeldused
ülemaailmse riigi jaoks. Antud võimalus ei teostu sellepärast, et inimsugu oma enamuses koosneb
rumalatest ning rahvad ei suhtle omavahel. Tulemuseks on see, et norme ei püüta ühtlustada
mõistuslikeks, vaid iga riik ja rahvas elab oma eripäraste seaduste järgi.