Filosoofia kordamisküsimused
printsiibi kehtivust ega ole oma kahtluse meetodit selle printsiibi kehtivusele
rakendanud.) Põhjuslikkuse mõiste kätkeb tema arusaama kohaselt endas eeldust, et
tagajärg ei saa olla “suurema reaalsusega” kui põhjus. Vastasel korral peaks eeldama,
et midagi tagajärjes on tekkinud eimillestki. Kuid eeldusena kehtib ka printsiip:
eimillestki ei saa midagi tekkida. “Reaalsus” ei tähenda antud juhul mitte lihtsalt
eksistentsi, vaid nö. “olemiseastet”: põhjusel peab olema vähemalt samal astmel
olemist, kui seda on tagajärjel. Lõpmatult täiusliku olendi idee põhjuseks ei saa
järelikult olla meie ise, sest meie oleme lõplikud ja – nagu kinnitab kahtlemine, mis
eeldab mitteteadmist – ebatäiuslikud olendid. Lõpmatult täiusliku olendi idee põhjus
peab kätkema endas toda lõpmatut täiuslikkust tegelikkuses, mis sisaldub jumala-
idees mõttelise määratlusena. See tähendab, et üksnes jumal saab olla jumala-idee
põhjuseks