Unustatud väärtused
Hiljuti vaatasin dokumentaalfilmi ,,Ilus räpane linn", kus kirjeldati Londoni ja New York ´i
vahelist äri. Immigrandid müüvad oma organeid, riskides eluga, et saada raha. Selle eest
ostetakse ebaseaduslikult dokument, mis kinnitab, et on olemas isik, kes eksisteerib, saades kõik
õigused olemaks inimene. See ei tähenda ,et nad ei ole inimesed, vaid seda, et eelmises riigis, kus
elati polnud inimesele vääriline elu, sest elamiseks olid standardid kõlbmatud. Ilma kodanikuks
olemimise staatuseta pole neil ju midagi. See on lootusetu seisund, kuid siiski annab inimesele
lootuse paremaks eluks. Miks inimesed teevad selliseid jubedaid tegusid? Muidugi selle pärast, et el
jääda ellu kuskil mujal, kus valitseb sobilik keskkond edasi liikumiseks. Kas jääda oma
sünnimaale, või põgeneda ,ja alustada uuelt puhtalt leheküljelt. Kuigi peab tõdema, et inimese elul
on väike väärtus. Võib-olla olen ma egoist, kes nii arvab, sest ,kes selle läbi on teinud ,arvab ,et oli
annaabi.ee 
