,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle. ,,Inimene tapab end, sest elu ei vääri elamise vaeva" väidab Camus. Arvan, et sellest lähtus ka Meursault. Mida aga mina ise arvan inimeste eksistentsialismist? Usun, et eksistentsialism ehk olemise filosoofia omab igaühele meist erinevat tähendust, kuid üks on meil kõigil ühine. Kui Albert Camus ütles, et kõik normaalsed inimesed on enesetapule mõelnud ning, et see tunne on otseselt seostus olematuseihaga, siis mina arvan, et iga normaalne inimene tahab olla olemas, iga normaalne inimene ihaleb eksisteeriminse järele. Mõni aeg tagasi jõudis ajakirjanduse ette suurt poleemikat tekitanud lugu raske füüsilise sünnipuudega naisest, kes juba aastaid ägedalt ultraheiliuuringute vastu võitleb. Naise sõnumiks oli, et ka temasugused tahavad elada ning teatavasti tehakse ultraheiliuuringuid just selleks, et
mõte" ehk sisemine tühjus muutub kõnekaks. Seal, kus argiharjumuste ahel puruneb, algab absurd lihtsast rahutusest, tülpimusest. Ühtlasi avaldub absurd arusaamas ajast vaid tulevikule elamine on paradoksaalne, kuna lõpus on surm. Camus võrdleb absurdi ka surmaga, lõtvunud surnud lihasesse ei saa jälge jätta, hing on kadunud (mõttetus). 8. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunne on otseselt seotud olematuseihaga, inimene leiab end situatsioonist, kus äkki on kadunud illusioonid ja kirgastused ning äratundmist ei ole; tekib võõrandumine pigem ei tahaks olla olematuseiha. Me oleme siin ja praegu, kuid ometi on see siin meile võõras. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest , millele inimene alati oma südames kaasa heliseb. Absurd on kõrb. Seal, kus on inimese ootused ja seal kus maailm nendele vaikusega
annaabi.ee 
