Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“
Küsimus, kas see on ka kirjaniku
teadlikult taodeldud vaatenurk, jääb siinkohal kõrvale - püüan vaadelda Kiviräha kangelast
just selle põhjal, kuidas Leemetit on teiste poolt tõlgendatud ja millised tõlgendusvõimalusi
võiks juba olemasolevatele juurde lisada.
Kui siinse ettekande küsimus tegeleb sellisel viisil ,,argitarkusega", siis võib küsida, mida see
argitarkus tähendab? Lihtne ja isegi banaalne seletus sellele sõnale on, et argitark - ehk
inimene, kellel on olemascommon sense - käitub ja mõtleb nii nagu ,,mina". Ta tundub mulle
mõistlik. Siin võib muidugi hakata vaidlema selle definitsiooni nüansside üle ja mingisuguses
teises kontekstis võiks seda ka teha, aga ma jääksin praegu just sellele kirjeldusele pidama.
Sellise argitarkuse esindajana tuleb Leemet muidugi esile eelkõige lugejale, lugeja minale,
sest paljudele omaaegsetele ta paistis hoopis teistsugune (nagu näitavad kujukalt Leemeti
konflikid teda ümbritsevate inimeste ja loomadega)