Õiguse filosoofia loengukonspekt
).
Kant lahutas otsustavalt oleva olemapidavast: küsimus olevast on matemaatilis-kausaalse
(matemaatilis-nomoloogilise) loodusteaduse probleem. Selles ei ole kohta inimvabadusel. Selle
maailma tõdesid kajastavad teoreetilised teadmised, mis rajanevad kogemuse ja teoreetilise
arutluse sünteesile.
Seevastu olemapidav on uskumuste, mitte teadmiste sisuks. Ent uskumused ei tähenda
Kantil mõtlematut allumist mingile autoriteedile, vaid vabadust põhistavat filosoofiat.
Olemapidavaga haaratud kõlbluse sfäär eeldab nimelt paratamatult inimlikku tahtevabadust
[ilma tahtevabaduseta poleks jutt olemapidavast, vaid ikka olevast]. Praktilise mõistuse sfääriks
on "võimalikkus vabaduse läbi" (isegi kui see kunagi ei realiseeru), teoreetilise mõistuse sfääriks
on "looduse paratamatus". Esimesele vastavad praktilised seadused (ettekirjutused), teisele
nomoloogilised seadused.