suhtes. Operandi aadress leitakse e. sisendsignaalide hulgaga Z, konfiguratsiooni sissepõletamist. tulemid oleksid kiiresti saadaval käsuloenduri ja juhtaadressi *väljundsignaalide hulgaga W, Maatriksi valmistamiseks järgmisteks teheteks. summeerimisega. Kaudne - *olekusignaalide hulgaga A, tehakse tehases valmis toorik, Akumulaator on protsessori kõigepealt leitakse mälust *üleminekutefunktsiooniga - kus on kõikidel positsioonidel üheks kõige tähtsamaks operandi aadress ja seejärel (a1;zi), väljundfunktsiooniga - dioodid ning hiljem põletatakse registriks, kuhu enne tehte teisest mälupesast operand
17. JUHTAUTOMAAT (abstraktne, Mealy, Moore). * abstraktne automaat- automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend- ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti. Kuna automaat on diskreetne, siis on abstrakeeritud ka aja kulg, mis võib omandada vaid diskreetseid järjestikuseid väärtusi, näiteks t= 0,1,2. Niisugune automaat on kirjeldatav: * sisendtähestikuga e. sisendsignaalide hulgaga -Z * väljundsignaalide hulgaga -W * olekusignaalide hulgaga -A * üleminekutefunktsiooniga - (a1;zi) * väljundfunktsiooniga - (a1;zi) * automaadi algolekuga x0, mis vastab hetkel x0=0 Abstraktse automaadi töötamisel toimub sisendsõnade muutumine väljundsõnadeks, kusjuures protsessis etendab olulist osa automaadi sisemine olek antud hetkel. Iga järgmine olek oleneb eelmisest. Et väljundsignaalide ja olekute vahetumine toimuks soovitud
Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. * abstraktne automaat- automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend- ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti. Kuna automaat on diskreetne, siis on abstrakeeritud ka aja kulg, mis võib omandada vaid diskreetseid järjestikuseid väärtusi, näiteks t= 0,1,2. Niisugune automaat on kirjeldatav: * sisendtähestikuga e. sisendsignaalide hulgaga -Z * väljundsignaalide hulgaga -W * olekusignaalide hulgaga -A * üleminekutefunktsiooniga - (a1;zi) * väljundfunktsiooniga - (a1;zi) 0 0 * automaadi algolekuga x , mis vastab hetkel x =0 Abstraktse automaadi töötamisel toimub sisendsõnade muutumine väljundsõnadeks, kusjuures protsessis etendab olulist osa automaadi sisemine olek antud hetkel. Iga järgmine olek oleneb eelmisest
... Üldjuhul on niisugune automaat A kirjeldatav § sisendtähestikuga ehk sisendsignaalide hulgaga U = { uo, ul, ... ui , ... ul }; (1.41) 56 § väljundtähestikuga ehk väljundsignaalide hulgaga Y = { yo, yl, ... yj, ... ym }; (1.42) § olekutähestikuga ehk olekusignaalide hulgaga X = { xo, xl, ... xk, ... xn }; (1.43) § siirdefunktsiooniga S = f (xk; ui ); (1.44) § väljundfunktsiooniga V = f (xk; ui ); (1.45) § automaadi algolekuga xo, mis vastab hetkele t o = 0. Juhtautomaat