Toitumise alused.
kaksiksideme suhtes (nn cis- ja transisomeeria). On kaks võimalust:
- ahela osad on ühel pool kaksiksideme tasandit, ahel on nagu murtud. Sellisel juhul on tegemist
cis-rasvhapetega (nt olehape). Cis-rasvhapped on füsioloogiliselt aktiivsed, organismile
hädatarvilikud;
- ahela osad asetsevad teine teisel pool tasandit, ahel on “sirgjoonelisem”. Sellisel juhul on
tegemist trans-rasvhapetega (nt elaidhape). Nende sulamistemperatuur on kõrgem (nt elaidhappel 45 0C
juures, olehappel vaid 130C).
Looduslikes rasvades esinevad põhiliselt cis-happed. Trans-happeid tekib enam looduslike
rasvade töötlemisel). Vähesel määral esineb trans-happeid võis (rohkem suvises) ja veiste rasvkoes,
ka rinnapiimas.
Organism on ainevahetuse käigus võimeline muutma enamiku rasvhappeid teineteiseks, ise
valmistama (sünteesima) uusi rasvhappeid ning kasutama neid süsivesikute ja valkude saamisel.
Teatud koguse polüküllastumata rasvhappeid peab aga organism saama toiduga