6. Võtab keegi meie gildi vendadest halva kuulsusega või väljaspool abielu sündinud naise ehk kui tal juba on halva kuulsusega naine, siis peab ta välja astuma ja samuti ei saa me vastu võtta säärase naisega meest. 7. Kui kellegi meie gildi venna kohta kõneldakse auhaavavaid asju, olgu sise või välismaal, ja seda on kuulnud kaks meie gildi venda, peavad nad esimesel võimalusel sellest teatama oldermannile ja oldermann on kohustatud selle gildi vennale asjast teatama ning talle ette panema gildist eemale jääda, seni kuni tema asi lahendatud. On see sündinud võib ta jälle gildimajas käia, nagu teisedki vennad. 8. Sureb keegi meie gildi vendadest välismaal ja on keegi meie gildi vendadest seal juures, siis peab ta laskma surma puhul kolm missat pidada. Ei tee ta seda, maksab ta trahvi viis marka. 9
vabastatud sellid, kes abiellusid kohaliku meistri lese või tütrega ja meistripojad. Peale tsunftivastuvõtmist peab isik saama kodanikuks. Skraades määrati kindlaks mitu selli ja õpipoissi tohib meistril olla, millal neid värvatakse, kui suur on nende tasu. Keelatud oli teise meistri selli enda töökotta üle meelitada. Skraadega reglueeriti ka tööaega, toormaterjali jaotust meistrite vahel ja toodangu sortimenti ja piirhindu. Skraad sisaldasid käitumisnorme: kuuletumine oldermannile, oldermanni valimise korda, kohustust osaleda tsunfti kogunemistel. Linnaõigus- On kesjajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248. aastal Lübecki õiguse, mis kehtis ka Rakveres ja Narvas hiljem. Riia sai 1270. aastal Hamburgi linnaõiguse, millest kasvas välja Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse.
annaabi.ee 
