Jaan Tõnison
sõlmiti Tartu rahu ning asutati esimesi samme normaalse
riigikorralduse ülesehitamiseks. Tõnisson oli: riigikogu liige,
Riigikogu esimees, Riigivanem ning välisminister.
Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, poliitik Ilmar
Tõnisson, mistõttu teda tabas tugev vapustus. Tõnisson haigestus
tõsiselt ning tervenes alles 1940. aasta kevadeks
Tõnissoni kadumine
1940. aastal okupeersi NSVliit Eesti. Jaan Tõnisson püüdis küll alustada
avalikku õitlust demokraatia eest, kuid 12. Detsember 1940 ta arreteeriti
ning ta oli 1941 aastani Tallinnas ülekuulamisel. Kõik, mis temaga edasi
juhtus pole küll teada, kuid uuringute põhjal arvatakse, et Tõnisson lasti
koos teiste avaliku elu tegelastega maha. Leidub ka neid inimesi, kes
väidavad, et nad nägid Tõnissoni pärast 1941. Aastat, kuid seda ei tasu
tõsiselt võtta.
Lisa
11
annaabi.ee 
