Eesti rahandusreform 1991
Oma raha kasutuselevõtu vajalikkus tulenes Eesti poliitilisest iseseisvumisest, mida
oli vajalik toetada majandusliku sõltumatusega. Majandusliku iseseisvuse üheks
alustalaks aga ongi iseseisva rahasüsteemi olemasolu. Teisalt oli turumajandusele
edukaks üleminekuks tarvis omada usaldatavat valuutat nii vahetuse tööriista,
arvestusühiku kui ka väärtuse säilitajana. Selleks ei sobinud sugugi inflatsiooniline
rubla, mida kaheksakümnendate aastate lõpul hakati kutsuma okupatsioonirublaks.
Mis oli rahareformi eesmärk?
1992. a. juuni rahareformi üks põhieesmärke oli luua usaldusväärne valuuta, mille
vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Valuutakomitee põhimõtete rakendamine tähendas
seda, et Eesti keskpank erinevalt traditsioonilisest keskpangapoliitikast ei püüa
saavutada kompromissi valuuta stabiilsuse, tööhõive taseme ja rahvusliku kogupro-
dukti kasvutempo vahel vaid hoolitseb üksnes oma valuuta konverteeritavuse ja
stabiilse vahetuskursi säilitamise eest