"okupatsioonirublaks" - 1 õppematerjal

Eesti rahandusreform 1991

Oma raha kasutuselevõtu vajalikkus tulenes Eesti poliitilisest iseseisvumisest, mida oli vajalik toetada majandusliku sõltumatusega. Majandusliku iseseisvuse üheks alustalaks aga ongi iseseisva rahasüsteemi olemasolu. Teisalt oli turumajandusele edukaks üleminekuks tarvis omada usaldatavat valuutat nii vahetuse tööriista, arvestusühiku kui ka väärtuse säilitajana. Selleks ei sobinud sugugi inflatsiooniline rubla, mida kaheksakümnendate aastate lõpul hakati kutsuma okupatsioonirublaks. Mis oli rahareformi eesmärk? 1992. a. juuni rahareformi üks põhieesmärke oli luua usaldusväärne valuuta, mille vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Valuutakomitee põhimõtete rakendamine tähendas seda, et Eesti keskpank erinevalt traditsioonilisest keskpangapoliitikast ei püüa saavutada kompromissi valuuta stabiilsuse, tööhõive taseme ja rahvusliku kogupro- dukti kasvutempo vahel vaid hoolitseb üksnes oma valuuta konverteeritavuse ja stabiilse vahetuskursi säilitamise eest