Surmatantsumaalid (arutlus)
tänaseks päevaks säilinud vaid ligi 7,5 meetri pikkune fragment.
Surma kainestav sõnum pole aja möödudes kuhugi kadunud. Läbi ajaloo võib leida
erinevaid maale, mis kujutavad ühelt poolt surma julmust ja koledust, teisalt selle
paratamatust. Kaasajale kõige lähemad suursündmused, mis tõid nähtavale surma hävitava
loomuse, on kindlasti maailmasõjad aastail 1914-1918 ja 1939-1945, mille mäsleval taustal
oli kunstiline uuendus tugevam just sõjakolletes ja okupatsioonipiirkondades. Ehedaimaks
näiteks võiks olla Pablo Picasso, kes peale Esimest maailmasõda muutus paadunud
patsifistiks. Tema teoses ,,Guernica" kajastuvad sõjakoledused ja verevalamise mõttetus.
Antud temaatikaga maalid näitavad, kuidas surm mängib elavatega oma suva järgi,
sidudes nad kõik oma tantsu kütkeisse, kusjuures ei loe inimeste seisus, vaimne ega füüsiline
rikkus. Kujutatud on erinevate ühiskonnakihtide esindajate tantsurivi vaheldumisi surnute või
surma karakteriga