Referaat EVs kehtinud põhiseadustest
Kui varasem riigiõiguslik areng oli toimunud omamoodi autoritaarsuse suunas, siis nüüd võis
märgata tagasiliikumist rahva suveräänsuse suunas. Riigivanem põhjendas seda seisukohta
sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks
ta põhiseadust muuta.
Samas ei saanud ka 1938 aasta põhiseadus kuigi kaua kehtida, sest juba 1940 aasta juunis läks
võim Eesti üle NSVL poolt määratud ametikandjatele. Tulenevalt okupatsiooniperioodist ei ole
1940 - 1980 vastuvõetud riigiõiguslikke akte vajalik põhjalikumalt vaadelda. Olgu mainitud, et
kuigi Eesti NSV-l oli küll kirjalik põhiseadus, mis muu hulgas garanteeris ulatuslikke põhiõigusi,
siis reaalselt õiguslikku jõudu sellel dokumendil ei olnud.
Eesti Vabariigis praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992, seda on
hilisemalt korduvalt muudetud.
annaabi.ee 
