Küüditamine
1941. aasta 17. juunil esitas NSVL
Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov aruande No2288/ Stalinile, Beriale ja Molotovile,
mille kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, kellest arreteeriti 3173 ja 5978 saadeti
asumisele. Sama aruande kohaselt kuulus küüditatute hulka 124 territoriaallaskurkorpuses
arreteeritud sõjaväelast. 1941. aasta juunis läks Eestist Narva ja Irboska kaudu teele üheksa eseloni
10 016 küüditatuga. 1942. Saksa okupatsiooni ajal tegeles Nõukogude okupatsiooniohvrite
kindlakstegemisega 1941. aasta 4. septembril loodud ,,Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise
Keskus", saksakeelse lühendi järgi ZEV. 1943. aastaks oli ZEV ankeetide abil kogutud andmete
alusel nimekirja kandnud 9 632 küüditatut. Selles nimekirjas puudusid juudi rahvusest isikud.
Praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese. Alaealisi oli neist 36 38%,
alla aastaseid lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus
annaabi.ee 
