Mälestusmärkide juures toimuvad mälestusteenistused, millest saab osa võtta ja langenute mälestuseks lilli või pärgi asetada. * Kaitsejõudude paraad. Eesti Kaitsevägi demostreerib uhket sõjavarustust ning kaitsejõude. * Kõik koos perega ilma nautima, kelgutama ja uisutama. * Televiisorist Vabariigi presidendi vastuvõttu jälgida. * Kuulata presidendi kõne. * Lauldi hümni Kuidas tähistati vanasti? Vabariigi aastapäeva tähistati oma okupatsiooniaegses lapsepõlvekodus. Paljud väidavad, et jõule ei tohtinud sel ajal pidada, mis on täielik nonsenss. Igaüks võis endale tuppa tuua jõulupuu ja kirikus käia, ehkki see võimudele ei meeldinud. Hoopis teine lugu oli aga vabariigi aastapäevaga, mille tähistamine oli absoluutne tabu. Küpsetati iseseisvuspäevaks torti, lapsed, joonistasid. Värviti endale sinimustvalged lipud. Need olid salajased traditsioonid, millest muidugi kellelegi ei räägitud. 1. http://www.kuidas
1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937. aastal Helsingi Taidehallis. 1938. aastal ilmus esimene Wiiralti monograafia Rasmus KangroPooli sulest. 25. septembril 1939 saabus Wiiralt tagasi Eestisse. Kontakt kodumaaga oli eemal viibides olnud vaid põgus. See maa ja miljöö, kuhu ta tagasi pöördus, oli erinev sellest, kust ta kord lahkunud oli. Esimesed paar aastat möödusid sõja ja okupatsiooniaegses depressioonis. Tema esimeseks kodumaal loodud tööks oli Kristjan Raua portree (1939, kuivnõel). Enamasti tegigi Wiiralt Eestis portreid, jätkates Pariisis 1930. aastatel väljakujunenud suunda. Tema eestiainelist temaatikat iseloomustas uus tundemoment isamaalisus. Keerulistel sõjapäevadel sündisid
Kaubamüügiga tegelesid turgudel põhiliselt ostjad- vaheltkaubitsejad. Nad moodustasid kaubamüüjatest 50-70% (ülejäänud osa moodustasid talunikud). Saksa sõjaväe tagasi tõmbumise järel, 18. septembril 1944 andis Jüri Uluots välja käsikirja majandustegevuse kohta sõjajärgsetes tingimustes. Kaubandus- tööstusministriks määrati Rudolf Penno. 8 Kokkuvõttes iseloomustab kaubanduse arengut okupatsiooniaegses Eestis (1941. a. juulist kuni 1944. a. sügiseni) laostumine. Noor, nõukogude võimu poolt rajatud kaubandusaparaat lammutati, kaubad ja kaubanduslik inventar jaotati "saamameeste" vahel, suur osa kaubandusettevõtteid suleti mitmesugustel põhjustel, peamiselt aga kaupade puudumise tõttu. Üldse vähendas kaubandusvõrk okupatsiooni ajal, 1941. aasta kevadega võrreldes, rohkem kui kolm korda. Tegutsevas kaubandusvõrgus
annaabi.ee 
