Samuti võiks välja tuua eestlaste ning venelaste erineva ajalookäsitluse. Osalt tulenevad erinevad arusaamad meie ühisest ajaloost kodusest õpetusest, teisalt aga ka koolidest. Veel hiljuti õpetati ajalugu Eesti Vabariigis asuvates venekeelsetes koolides kardinaalselt erineva sisuga õpikutsest kui Eesti koolides. Mõnedes koolides võib see toimuda veel tänini. Peamine probleem ajaloo käsitlemisel on II maailmasõda- eestlaste arusaamade järgi oli Venemaa näol tegemist jõhkra okupandiga, vene kogukond aga usub, et just nemad tõid meile vabaduse. Järelikult raskendab integreerumist erinev õpetus ning ajaloo raske taak. Paljud leiavad, et raske lõimumise taga võib olla aga midagi hoopis sügavamat, nimelt eri rahvusrühmade loomupoolest suur erinevus. Nii eestlaste ja venelaste kultuuri kui ka temperamendi vahel olev lõhe. Slaavi temperament erineb soome- ugri rahvaste omast suuresti, kasvõi meie suhtlemisvõime tõttu. Vastupidiselt venelastele kipuvad eestlased olema
tähenda, et keegi siia hirmsasti tulla tahaks. Palgad on kasinad ja ilm külm ning seepärast tuleb tegeleda pigem võõrtööjõu meelitamisega. Immigratsioon – suupärasema sõnaga sisseränne – on Eestis hell teema, millega seostub ajaloolistel põhjustel rohkem halba kui head. Möödunud sajandi keskpaiga massilise slaavi sisserände valusad jäljed on meie ühiskonnas tänagi tugevalt sees ja paljude eestlaste alateadvuses võrdub immigrant okupandiga. Meie suhtumine sisserännanutesse on tugevas vastuolus Eesti väliskuvandiga avatud ja uuendusmeelsusele orienteeritud riigist ja, mis veelgi olulisem, ähvardab muutuda üheks suuremaks arengutakistuseks. SÕDA TALENTIDE PÄRAST Viimane majanduskriis tõi sisserände enamikus arenenud riikides taas teravalt päevakorda. President Obama loodab uue immigratsiooniseadusega saavutada oma teise valitsemisaja olulise võidu.
annaabi.ee 
