Nimetu
parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega
erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt.
Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühine õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit
muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust (seadustik, määrustik).
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana
Tähtsaimateks okumentideks, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud põhimõtteid ja
norme, on 1945. Aastal asutatud ÜRO põhikiri ja ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 vastuvõetud
Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti põhiseaduse §3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
EL on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust.