Elektrontahhümeetrite areng läbi aja.
..................... 6
1 MÕISTE
Tahhümeetria (kiirmõõtmine) on sisuliselt teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde
käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niikaugusmõõturiga joonepikkused, aga
maaplaan koostatakse kameraaltingimustes. Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19.
sajandi lõppkümnenditel.[1]
2 TAHHÜMEETRITE AJALUGU
Esialgne, nn ringtahhümeeter oli sisuliselt kordusteodoliit (teodoliit-tahhümeeter), mille optikasüsteemi
(okulaartasapinda) paigaldati optilise kaugusmõõturi niitristik, lisati ringbussool ja vertikaalringi
vesilood ning mõõtmise abivahendiks
(viseerimismärgiks) kasutati erilist kaugusmõõtelatti.[1]
Joonis 1 Ringtahhümeeter [1]
3