Vana Kreeka pillid
Neid tunti Roomas ning Araabia
kirjalikes allikates mainitakse 11. sajandil. Nende peamine iseloomulik omadus on pidev heli, mida
tekitatakse tuulekotti reserveeritud õhu abil. Tuulekott puhutakse täis suu abil või kasutades lõõtsa,
mida mängija liigutab käega. Koti külgedest on läbi pistetud putk (õhupuhumistoru), lesthuulikuga
puhumispulk, bassitorud, mis annavad kogu aeg ühesugust tooni (burdoonid) ning mis on häälestatud
oktaveis ja kvintides.
Hindustani traditsiooniline masak on lihtsaim torupill. See koosneb ühekordse lesthuulikuga
bambusvilest ja kitsenahast tuulekoti külge seotud putkest. Teine India torupill bajana scuti oli
kasutusel peamiselt religioosses muusikas, kuni asendati 19. sajandi keskel harmooniumiga.
Trompet
Muinasegiptlased kasutasid 50-60 cm pikkusi hõbe- ja pronkstrompeteid. Need olid pühad
muusikariistad, mida mängiti vaid jumal Osirise auks. Kui iisraellased naasid Egiptuse vangipõlvest
annaabi.ee 
