Platoni õpetus olevast.
lähevad looduses üksteiseks üle. Nii ei saa eelpool osutatud traditsioonilisi elemente
pidada kosmose viimseteks koostisosadeks, vaid peab eeldama, et on veel miski
neile ühine, mis ilmneb erinevates elementides kui enda erinevates olekutes.
Platon taandabki need neli elementi edasi neljale geomeetrilisele figuurile. Tuli
koosnevat püramiididest, mille lõikav teravatipulisus seletavat tule omadusi. Õhk
koosnevat kaheksatahukatest ehk topeltpüramiididest (oktaeedritest), kuna ka need
on suhteliselt teravad ja sellistena igale poole tungivad nagu õhk. Vesi koosnevat
kahekümnetahukalistest (ikosaeederitest), mis oma peaaegu ümara kujuga
seletavad vee voolavust. Maa seevastu koosnevat kuupidest, mis annavad sellele
elemendile tema kindla püsivuse.
Kuid ka need neli geomeetrilist figuuri pole Platoni järgi veel looduse kõige
elementaarsemad osad, vaid nemadki jaotuvad edasi veel väiksemateks