Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja teatud mõjupiire ületades avaldada inimesele tema keskkonnas mitmesugust mõju. Käesoleva laboratoorse töö käigus on müra all käsitletud töötajale töökeskkonnas mõjuvat helifooni ja selle mõju tervisele. Müra füüsikalised parameetrid: - Ekvivalentne müratase LAeq - Müradoos, müra taseme ja kestvuse korrutis - Helirõhu tasemed L(dB) oktaavriba geomeetrilistel kesksagedustel - Müra kestus Helitugevuse mõõtmiseks kasutatakse ühikuna Belli, mille füüsikaliseks sisuks on mürarõhu ja helirõhu jagatis; tulemusi skaleeritakse logaritmilises skaalas. 4. Arvutused 4.1 Müraallika kauguse ja mürataseme sõltuvust iseloomustav graafik. Müraallikana on mõõdetud kummagi auto kõige suuremat müraallikat. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest
§ 3. Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas (1) Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). (2) Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) (edaspidi meetmeterakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid. (3) Infraheli piirnormid on järgmised: 1/3 oktaavriba kesksagedus Hz: 2; 2,5; 3,15; 4;5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20 Helirõhutase dB: 130, 126, 122, 118, 114, 110, 100, 102, 98, 94, 90 (4) Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 2025 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25 kHz on 115 dB. (5) Kui mõnel tegevusalal päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, võib müraga kokkupuute piirnormide ja meetmete rakendusväärtuste kohaldamiseks päevase