kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; ohelienergia tihedus; ohelisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse oktaavides2. ·Füsioloogiliselt on müra mehaaniliste võnkumiste poolt kõrvas esilekutsutud aisting (hääl), mida iseloomustavad oheli kõrgus sõltub helilainete võnkesagedusest, st mida suurem on sagedus, seda kõrgem on heli; otämber (kõla); ovaljus; otoimimise aeg. TÖÖ KÄIK MÜRA MÕÕTMINE 2Oktaaviks nimetatakse sageduse intervalli, mille äärmiste sageduste suhe on 2, näiteks 50...100 Hz, 400...800 Hz jne.
kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; o helienergia tihedus; o helisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse oktaavides2. Füsioloogiliselt on müra mehaaniliste võnkumiste poolt kõrvas esilekutsutud aisting (hääl), mida iseloomustavad o heli kõrgus sõltub helilainete võnkesagedusest, st mida suurem on sagedus, seda kõrgem on heli; o tämber (kõla); o valjus; o toimimise aeg. TÖÖ KÄIK MÜRA MÕÕTMINE 2 Oktaaviks nimetatakse sageduse intervalli, mille äärmiste sageduste suhe on 2, näiteks 50...100 Hz, 400...800 Hz jne.