Maa atmosfäär ja selle tekkest
karbonaatidesse, ning seetõttu hakkas susihappegaasi
osarõhk atmosfääris
kahanema. Riftivöönditest väljusid avaookeani suured hulgad karbonaatseid
kivimeid. Need kivimid sidusid endasse kogu selle CO2, mis enne seda kogunes
esmasesse arhaikumi (3.5 - 2.6 miljardit aastat tagasi) atmosfääri. Samaaegselt
karbonaatidega eraldus riftivööndist ka kahevalentset rauda, mis mikrovetikate
poolt toodetud hapnikku neelates oksudeerus
kolmevalentseks. Eelkambriumi
ajastul oli sellepärast Maa atmosfääris väga vähe hapnikku. Alles pärast seda, kui
proterosoikumi ja fanerosoikumi vahetusel vaba raud vahevööst kadus,
hakkas hapnik kogunema atmosfääri.
· Vaba hapnik, mis vabanes Maa sisemusest, kulus praktiliselt kõik mõningate
metallide ja CH4 , NH3 ja H2S oksudeerumiseks.
Teine väga nõrk hapniku allikas
annaabi.ee 
