Reaktsioon toimub juhul, kui Al on puhastatud oksiidikihist. 5. 3Fe + 4H2O > Fe3O4 + 4H2 tri raud tetra oksiid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 2. Al reageerib metalli oksiidiga. Selle reaktsiooniga saab toota metalle oksiidsetest maakidest. 8Al + 3Fe3O4 > 4Al2O3 + 9Fe ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. Erinevalt teistest metallidest, reageerib Al ka leelistega. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 4. Neutronite arvu määramine aatomi tuumas. Prootonite arv = järjekorranumber. Tuuma osakesed = aatommass. Neutronite arv = tuuma os
süsinikdioksiid e. süsihappegaas. C + O2 CO2 Kui aga põlemine toimub hapniku puudusel (mittetäielik põlemine) siis tekib süsinikoksiid e. vingugaas. 2C + O2 2CO Süsinikoksiid e. vingugaas on värvuseta väga mürgine gaas. Sissehingatud CO ühineb vere hemoglobiiniga ja veri kaotab tänu sellele õhuhapniku sidumise võime ning organism hukkub. Kõrgel temperatuuril CO oksüdeerub ja tekib CO2. 2CO + O2 2CO2 Seda omadust kasutatakse metallide tootmisel oksiidsetest metallimaakidest FeO + CO CO2 + Fe Süsinikdioksiid e. süsihappegaas on värvuseta õhust raskem gaas nõrgalt hapuka lõhnaga, mis tekib süsinikurikaste kütuste põlemisel. Veel tekib teda hingamisel, käärimisel, orgaaniliste jäätmete kõdunemisel jne. Õhus on CO2 ligikaudu 0,035% ja ta on " kasvuhooneefekti" peamine põhjustaja. Ei põle ega soodusta põlemist. Tänu sellele omadusele kasutatakse CO2 tulekustutites ja metallide keevitamisel. Vees lahustub CO2 väga vähe
süsinikmaatriksiga. Viimasena kasutatakse pürolüütilist süsiniku (kivisöevaiku, polümeere, fenool- ja teisi orgaanilisi vaike). Kõrgetemperatuursel töötlemisel vaigud koksistuvad. Mida mida suurem on vaigu- sisaldus, seda paremad tulevad süsinikkomposiidi omadused. 42) Pulbermaterjalide saamise tehnoloogia. Pulbrite tootmisel rakendatakse peamiselt vedelmetalli pihustamist ja taandamist oksiidsetest lähtematerjalidest. Pulbriliste lähtekomponentide segamisel viiakse pulbrisegusse sageli pulbrite pressitavust parandavaid määrdeaineid. 43) Pulbermaterjalide liigitus. Kasutamine. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tava-liste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks ise- ärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasu-tusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsu-sega 2.
gaasijuga (plasma) tooriku pinnale. Seda viisi kasu- tatakse metallilõikamisel näiteks materjali tükelda- miseks ja valuplokkide defektse pinnakihi eemalda- miseks. Sele 2.53. Pulbermaterjalide tehnoloogia Pulbrite tootmisel rakendatakse peamiselt vedelmetalli pihustamist ja taandamist oksiidsetest lähtematerjalidest. Pulbriliste lähtekomponentide segamisel viiakse pulbrisegusse sageli pulbrite pressitavust parandavaid määrdeaineid. Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimis-