elemndid. 6. Keemilised sidemed Aine omadused sõltuvad sellest, millistest osakestest aine koosneb ja kuidas need on omavahel seotud. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. 7. Vesi, vee molekuli ehitus Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist
tuumareaktsioonide (enamasti tuumasünteesi) tulemusel. 6. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Keemilist sidet jaotatakse laias laastus kaheks: iooniline side, mis tekib erinimeliste ioonide vahel ja millest me juba rääkisime, ning kovalentne side, mis moodustub aatomite vahel. Keemilise sideme puhul kattuvad aatomite välised elektronkihid ja aatomid tungivad osaliselt üksteise sisse 7. Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. 8!!!!! 9!!!!!!!!!! 2) 1. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseinduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni
annaabi.ee 
