Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
Veldman jt 2006 kinnitab juhtivate autoekstubatsiooni põhjustena valesti või halvasti fikseeritud
intubatsioonitoru, patsiendi liigne aktiivsus intubatsioonitoru valesse asendisse nihkumine
trahhea siseselt ja õdede liigne koormus ühel õel kolm kuni viis intubeeritud patsienti.
Tüsistustena tuuakse välja pikemaajaline intensiivravi vajadus.
Intubeeritud ja ekstubeeritud patsientide puhul on oluline jälgida patsiendi veregaaside näitajaid,
et saada täpne levaade lapse oksgenisatsioonist. Peale ekstubatsiooni võetakse esimene analüüs
tavapäraselt kuni tund peale protseduuri, et saadud väärtused oleksid võimalikult tõepärased ja
näitaksid lapse seisundit rahuolekus (Grünberg jt 2008)(vt tabel 7.)
Tabel 7. Veregaaside normipiirid (Donn jt 2003)
Arteriaalne Kapillaarne Venoosne
pH 7.30-7.45 7.25-7.35 7.25-7.35