Loomade populatsiooni probleemid eesti metsades
2.1. Euroopa punahirv
Viimaste loendusandmete põhjal elab Eestis 1950 punahirve ning suurem osa nendest
saartel. Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal pole loendatud ühtki hirve.
Eesti põhjapoolsemate alade, ka saarte ja Lõuna-Eesti kliima on sellele liigile
vastuvõetavam.
Eesti hirvepered on sisse toodud Lätist. Suurem asustustihedus on seal, kuhu loomad on
70-ndatel sisse toodud. Hiiumaal hirvedele meeldib. Kui talv on pehme ja hirv saab
maapinnalt toitu kätte, siis ta oksatoitu eriti ei söö. Tema lemmikuteks on paakspuu ja
kadakas, mustikas, pohl, seened, kanarbik ja rohukõrred.
Hirved on erakordselt hea nägemise ja kuulmisega ning seetõttu on nii fotograafidel kui
ka jahimeestel neid raske tabada. Nõukogude aja lõpus hoogustunud sarvetrofeede
küttimine on vaibunud ning sellega tegeletakse mõistlikkuse piirides. Ka kena foto
hirvepullist on omaette trofee.1
1
T. Lepik, Euroopa punahirvele Hiiumaal meeldib
annaabi.ee 
