Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
juuremädanikku võib põleseen põhjustada kohati ka kuivades luitemännikutes.
Haavataelik (Phellinus tremulae) on üks agressiivsemaid ja laiema levikuga seeneliike meie
metsades. Haavataelik põhjustab haava, harva ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad
koorevigastuste ja oksakohtade kaudu, kust mädanik tungib tüve keskele. Ühest metsapõlvest
teise võib nakkus kanduda ka juurevõsudest uuenemisel. Haavataeliku viljakeha, mis esineb
sageli puutüve oksakohtadel, on laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud, musta, servast
pruuni pealisküljega, alakülg pruun. Haavataelikut esineb kõikjal. Väga harva leidub Eestis
suhteliselt terveid vanemaid haavapuistuid.
Tõrje. Hooldusraiete käigus peab välja raiuma eelkõige haavataeliku viljakehadega nooremad
puud ning vältima koorevigastuste tekkimist kasvamajäävatel puudel.
Okste ja võrsete haigused
Võrsevähk (Gremmeniella abietina, Ascocalyx abietina) põhjustab nii männi- kuikuusevõrsete