Euroopas, Põhja-Aafrikas, Väike- ja Ees-Aasias. Eesist lahkub sügisel oktoobri teisel poolel, kevadel saabub märtsi lõpul või aprilli alguses. Toitumine Toitu hangib maapinnalt või nopib rohurindest, harvem puudelt ja põõsastelt. Kevadel ja suvel söövad selgrootuid: vihmaussid, hulkjalgsed jt, pärast marjade valmimist aga peamiselt marju, ka seemneid. Pesitsemine Tihedate kuuskede tihnikuis, ka üksikutel kuuskedel ja kadakatel, sageli ka teistel okaspuudel, harvem puupindudel, oksahunnikul. Valdavalt 1...3 meetri kõrgusel. Pesa ehitab kuuseokstest, heinast, samblast ja samblikust, kasutades lähiümbruses leiduvaid taimi, sisemus nagu puitmassist välja treitud: kaussümmargune, tihe ja sile, tehtud kõdupuust. Pesa läbimõõt 8...30 cm. Ehitamine algab 10...15 päeva pärast saabumist, kestab paar päeva. Mune esimeses kurnas 5...6, teises 4...5, inkubatsiooniaeg 11...14 päeva. Harilikult kaks kurna. 16Vainurästas Turdus iliacus
toonekurg neid toiduks. Eestis on valge-toonekurg pesitsenud alates 1841. a. Pärast seda on ta oma leviala pidevalt laiendanud põhja ja lääne suunas. Valge-toonekurg on pika kaela, punase noka ja punaste pikkade jalgadega suur lind tiiva siruulatus 185...215 cm. Noorlinnu nokk on must. Valge-toonekurg ei häälitse (tema laulukõris puuduvad helisid tekitavad lihased), vaid üksnes klõbistab pesa juures nokka. Pesitseb sageli korstnal, kus suured linnud on hiiglaslikul oksahunnikul kaugele näha. Toi- tub luhtadel, niitudel ja siseveekogude ääres putukatest, närilistest ja väikestest kaladest. Kogunevad parvedesse, et oma pikkadel laiadel tiibadel Aafrikasse rännata. Rahvapärimusi kurest: 1. Kes kurepesa ära lõhub, munad ehk pojad häävitab, siis kurg võtvat tuletuki ja viivat sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema. 2. Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse).
annaabi.ee 
