Imikuiga ja lapsepõlv
arenguga.
Tähtis on lapse loovus ja aktiivsus keelereeglite avastamisel.
Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule.
Näiteks eeldab keele tähendusliku kõlje omandamine mõistetest
arusaamist.
Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka
tegelikus elus midagi vastab
Sotsiaalse interaktsiooni teor.: esindaja rühutavad, et keelt
omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps
teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes.
Hoidekeel – kui vanemad röögivad aeglasemalt, lihtsustatakse
struktuuri, lausung on lühem jne.
Teoreetikud arvavad, et hoidekeel on hädavajlik (ainuüksi televiisorit
vaadates rääkima ei õpi!!).
On oluline, et laps suudaks kõnevoolu segmenteerida ja juttu
ümbritsevate asjadega seostada.
Uuringud näitavad, et juba 4-aastane laps räägib noorematega
hoidkeeles.
KÕNEARENG EELKOOLIEAS: ETTEVALMISTUS KOOLIKS
annaabi.ee 
