Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine. Tundra glei- või turvastunud gleimullad. AT CG Okasmetsade mullad Jahe kliima, läbiuhteline veereziim. Niiskus ja temp on vahelduv. Mullad on sageli graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev sügised vihmasajud ja kevadiste uhutakse aluselised katioonid mullast välja. (Ca, Mg, K) Seal saavad hakkama vaid okaspuud.Vähe toitained, okkavarisega tuleb toitaineid juurde, see ei lagune kiiresti, paks kõduhorisont. Happelised mullad, mis ei sobi elusorganismidele. Leetumine. Leetmullad Lehtmetsad Levivad seal, kus on pehmemad talved. Ei toimu paksu kõdukihi toimet, sest soojem, niiskem kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on
Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse toitained mullast välja. Külmas kliimas kohastunud vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikeste toitainete hulgaga, aga samas tagastavad okkavarisega mulda ka väiksema koguse toiteelemente. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Erinevalt lehevarisest on okkavaris happeline. Orgaanilise aine lagundamine toimub seente abil, mille