Mänd
lehed. Viimane tüüp on
4. okkad, mis on rohelised, neis toimub fotosüntees, nad on 2...5 (1...6) okkast
koosnevates kobarates (kimpudes), iga kimp kasvab välja väikesest pungast tillukesel
võsul soomuslehe kaenlas. Need pungasoomused jäävad sageli kimbule alustupeks.
Okkad püsivad olenevalt liigist 1,5...40 aastat. Kui võsu kahjustatakse (näiteks mõni
loom sööb seda), siis kahjustusest vahetult allpool paiknevatest okkakimpudest
kasvab välja pung, mis asendab kaotsiläinud osa.
Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus.
Viie okkaga on näiteks:
· Valge mänd
· alpi seedermänd
Kolme okkaga on näiteks:
· pigimänd.
Kahe okkaga on näiteks:
· Must mänd
· Harilik mänd
· mägimänd
· Hall mänd
· keerdmänd
Käbid
Männid on enamasti ühekojalised: isas- ja emaskäbid on samal puul. Mõned liigid on siiski
annaabi.ee 
