Üldmeteoroloogia konspekt
Tegijapoiss 2010
See on Van Mieghem-i pisut keerukam valem aluspinna turbulentsuse arvustamiseks ,
milles d- on nivoo taimestiku sees , millest kõrgemal algab õhu intensiivne
segunemine .Kõrguse suurenedes ei saavuta kiirus mingit konstantset väärtust kuid
kiirenemine on aeglustuv . Aluspinnal mõjutavad taimed jne nii tugevalt tuulesuunda et
Coriolise jõudu pole mõtet arvestada. Geostroofilised tuuled , kasvades nihkuvad üha
paremale vms (kõrgemale liikudes) . Ekman-Okeblomi kihi paksus on seda suurem ,
mida rohkem on tõusvaid õhuvoole , neid on suvel maksimaalselt. Varajasatel hommiku
tundidel on atmosfääri alumine piir 0.5 km aga päeval 1-2 km. Teooria pole päris õige ,
tegelikkuse peaks viskoossuse koefitsent kõrguse suurenedes kasvama. Vabas atmosfääris
kus turbulent tekib vaid erioludes (jugavoolud) kujuneb Coriolise jõu mõju välja
gesostroofiline tuul. Isobaar ehk samarõhujoon