"okastraattunnile" - 1 õppematerjal

Doris Kareva - referaat.

Üks luuletus koorub teisest, üks motiiv kutsub esile järgmise, tegeldakse vaid sellega, mis on omane ja lähedane, sellega, mis ilmub, kaob, tulvil ilu saladust tahtmatut, tabamatut (lk 59) Kareva luulele alati iseloomulik ülev kurbus mõjub «HingRingis» uudsena, kuidagi kirkamalt, rahulikumalt - aga ka natuke eemalolevamalt. Vaid tsüklis «Varjutus» ületatakse ilmselgelt ränki aegu ja troostitust, vihjatakse kannatustele ja okastraattunnile. Raskustest aga tuleb luuletaja välja veelgi tugevamana ja karastatumana, tõdedes ikka ja jälle: Valgus, millest me võetud, ei hävi. (lk 50) Tundub ainult, et Kareva luule kasutab senisest rohkem kõlalisi assotsiatsioone, märgatav on eriti assonantsi tihe esinemissagedus. Kareva värsiridades on järjestikku palju ühe ja sama tähega algavaid sõnu. See vähendab natuke luule jutustavust, kuid suurendab samal ajal selle laulvust,