Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa
Paul ja teised
ei ole hirmund ent on pinges ja nad on valmsi varjuma. Pauli jaoks on rinne üks õudne keeris, kui oled
sellest kaugel, nö rahulikus vees, siis juba seal tunned tema imemisjõudu ja ei suuda erilist vastuseisu
osutada. Maa on koht, kus nad end varjata saavad ja seega elus püsida. Ent lahingus võtavad su üle võimust
loomainstinktid. Nad saabuvad hõreadsse metsa ja väljuvad autodest. Nad ei tohi suitsetada, et mitte
sihtmärgiks saada. Näevad rakette tulistatuna. Tassivad okastraadikeru, Paul vigastab ennast töötades,
lõikab sisse. Ärkab üles, olles segaduses, justkui oleks ta aiapeol, või väike laps...Hobused on viga saanud
ja justkui nutavad, kuigi mehed on ka ise hirmul, lasevad nad hobuseid maha, et nad ei piinleks.
Hakkavad tagasi autote poole minema ja just siis hakkab jälle pommitamine, puud lõhkevad nende ümber.
Miski tabab Pauli pead ja ta peaaegu minestab. Pomm lõhkeb ta ees. Paul poeb sinna auku kaitseks, ent see
on osaliselt haud
annaabi.ee 
