Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010
tööstuste nõudluse ja kujundades sobiva hinna ning andes sellele lisaväärtust ja elavdades
niimoodi kodumaist majandust. Üldiselt vastab taoline teguviis ka kaasaja metsa
arengukavale. Metsamaterjali töödeldakse osaliselt ümber ja müüakse ka välisturule nagu
varasemas arengukavas mainitud.
Juttu oli ka umbes 20,000 tonnise aastatoodanguga sulfaat-tselluloosi tehase rajamisest, kus
leiaks ümbertöötamist männi peenemad sortimendid, samuti haab ja lühimõõduline
okastarbepuu, mis siis läks veel kütteks. Tänapäeval on samuti säärased tehased tähtsal kohal
Eesti majanduses. Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime
kõige tõhusam siis, kui metsade juurdekasv on pidevalt suur ning metsast saadavat puitu
kasutatakse kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja
energiaallikate asemel. Eesmärgiks oli arendada ka vaikainete tööstust vaigusaaduste sisseveo