omatakse ka varieeruvust ja kokku hakkab meenutama normaaljaotust. Aditiivne komponent kahekordne järglaste kõrvalekalle populatsiooni keskmisest. Miks on paljud fenotüübilised tunnused populatsioonis normaaljaotusega? Keskmiselt 25cm pikkuste okassigade populatsioonist võetakse 30cm pikkused okassead ja paaritatakse igaühte neist juhuslikult populatsioonist võetud okasseaga. Järglaskond on keskmiselt 26cm pikkune. Kui suur oli kehapikkuse aditiivne varieeruvus 30cm-okassigadel? (26-25) * 2 = +2 aditiivne varieeruvus. 2. Mis on tunnuse päritavus? Tunnuse päritavus on osa varieeruvusest, mis pärandub. Mõõdetakse, kui suur osa tunnuse varieeruvusest vanempopulatsioonist moodustab selle osa, mis pärandub. Kas koerte jalgade arv on päritav tunnus? Ei ole. Tunnus, millel varieeruvus populatsioonis puudub ei ole päritav. h2 = VA/VK. Kui oleks 0, siis ei ole päritavust. Kui järglane erineb sama palju populatsioonist kui vanem, siis 1. 3
1.2.) kehaosa loovutamine Kui sisalikku tabatakse sabast, murdub sabaots ära ja vingerdab edasi. See teeb kallaletungija nõutuks, ning sisalik jõuab põgeneda. Järgnevate nädalate jooksul kasvab saba uuesti, enam-vähem niisama pikaks, kui see oli enne. Paljud teisedki loomad kasutavad sama moodust põgenemiseks. Putukad ja ämblikud loovutavad tihti oma jalgu. 1.3.) ogad ja soomused Üks parim viis rünnakule vastu panna on olla raskesti ära söödav. Siilidel ja okassigadel on see võimalik tänu okastele (viis, mis on omane paljudele taimedele). Teised loomad, nende hulgas vööloomad ja soomusloomad, loodavad kaitsekilpidele. Vööloomade puhul koosneb turvis paksenenud nahast, kuid soomusloomade puhul aga üksteisest üleulatuvatest soomustest. Soomusloom rullub tihedalt kokku, et kaitsta oma pead ja jalgu. Soomuste teravad servad teevad ta raskesti rünnatavaks. Taimed kasutavad astlaid ja ogasid, et kaitsta oma lehti näljaste loomade eest.
annaabi.ee 
