Hiir rätsepaks
täpne eluviis ja kindel korraldus.
Siil
Kes seal jookseb alla lohust,
vilgub põllupeenra rohust,
seljas okaskasukas:
- See on metsas asuja,
teravnina hiirekapral,
vana siil. Ringkäigul vapral
veereb, veereb nagu kera,
piilub, piilub silmatera,
kas ehk põllul hiiri leidub,
rägastikus rästik peitub.
Näe, sealt ligi jookseb Muri!
Kohe tõuseb siili turi,
puhib, ähib, vusiseb,
peni peale susiseb.
Võta kinni, kus on pea,
kus on jalad -- mine tea!
On vaid ümar okaspall,
pole pead, ei jalgu all.
Nõnda kaitsta oskab end
siil, see väike metsavend.
Sääsk ja konn
Teate, asi oli nii:
sääsk lõi pilli pii-pii-pii!
Ise lendas väike mees
suure konna nina ees.
Istus konn ja mõtles konn:
,,Asi päris tüütav on,
kui see sääsk teeb kaua nii:
pii-pii-pii ja pii-pii-pii!"
Rõõmsaks muutus konna meel,
sääse suhu ahmis keel.
,,Ha-ha-haa ja hi-hi-hii!
Kas teed veel nüüd pii-pii-pii?"
annaabi.ee 
