rünnakute vastu ketserluse eest Sorbonne'ist minemakihutatud juhtivat jansenisti Antoine Arnauld'd. Seda teost peetakse jesuiitidevastase ühiskondliku liikumise käivitajaks. Port-Royali kloostri päästis jesuiitide repressioonidest mõneks ajaks nõndanimetatud püha astla ime, mis sündis Pascali õe Gilberte'i tütre Marguerite'iga. Tütarlapse silmanurgas juba kolm aastat paisunud ohtlik mädauuris olevat paranenud pärast haava puudutamist metallastlaga, mida peeti Jeesuse okaskroonist pärinevaks. Ime kohta käis tunnistusi andmas ka Blaise Pascal, kes nägi sündmuses jumalikku sekkumist ja sai sest usulist indu. Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659 haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. 1661 suri kardinal Mazarin ning Louis XIV iseseisev valitsejapõlv tõi jansenistidele kaasa uued raskused
indulgentside müügile vaidlustas Luther ka paavstikiriku ilmeksimatuse. Lutheri teesid leidsid kogu Saksamaal väga suure vastukaja. Oma osa etendas siin sakslaste loomupärane religioossus. Renessansi mõju polnud siin nii suur kui Itaalias. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. Nii oli Saksi kuurvürsti Friedrich Targa valduses väidetavalt 19 tuhat mitmesugust reliikviat: killud Jeesuslapse sõimest, pisut Petlema lauda õlgi, tükikesi Jeesuse okaskroonist ning patukustutuskirju kaheks miljoniks aastaks. Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal väga suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa- ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaskonda. Aprillis 1518 esines Martin Luther Heidelbergis ordukapiitli ees, pälvides nooremate vaimulike vaimustava poolehoiu. Juunis-juulis 1519 pidas Luther Leipzigis dispuudi teoloogiaprofessor
annaabi.ee 
