E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
tungida. Goswin ise oli, nagu kõk teadsid, vahva mees, aga --olgu see nü ud uhkuse võ mõe
ebauskliku kar-tuse päast --ta ei tahtnud ise sepa hi/msate hoopide ette astuda. Sulastel
olid osalt mõ ogad, osalt piigid käs, aga neist ei võnud enam kui kaks korraga Villu kallale
tungida. Esimesed kaks hakkasid odadega seppa torkima, aga odad purunesid kõe tükideks
ja sulased taganesid hirmuga; kaks jägmist, kes mõ okadega väja astusid, aelesid varsti
veriselt sepa jalge ees maas. Teised ei tahtnud enam sepa ligi' minna, vaid vibutasid suure
julgusega, aga kaugelt sõariistu. Nad oleksid hea meelega räastiku põema pistnud, kui mitte
Goswin, kes Maie elu päast kar-
203
tis, neid ei oleks keelanud. Näes, et sel viisil sepast jagu ei saa, andis Goswin salamahti
kolmele sulasele käu räastiku tagumisest küjest teed läi raiuda. Villu mäkas jäsku tõsva
vihaga kurja nõ ja oleks hea